See eesmärk on minu jaoks ikka friiking hirmus. Ma pole mitte kunagi oma elus jooksnud korraga rohkem kui 3-4 kilomeetrit. Jooksmine on rõve! Või kas ikka on? Mul jookseb (heh, isegi mu tegevust väljendav sõnavalik jookseb :D ) hetkel teine nädal.
Mis siiani teinud olen?
Esimene päev: Ülitore päev oli - Rest day!
Sel päeval mõtlesin küll, et see on maailma lihtsaim kava, mida järgida.
Teine päev: Run/Walk 3.3 km - Hirmus-hirmus. Õnneks on kavas run/walk. Ja soovitused olid juures, et tee täpselt nii, et Sul endal hea oleks. Harjuta kasvõi esialgu, et jooksed ühe minuti ja siis kõnnid minuti. Kes seda kella ikka jaksab jooksmise ajal vaadata. Jooksin ühe loo ja kõndisin teise. Töötas küll. 3.3 kilomeetrit möödus täitsa okeilt. Aga jooksmist ma veel ei armasta.
Kolmas: Kõndisime Maarjaga Sakus 12 km ja viisime end üksteise eludega kurssi. Väga tore oli! Kõndimist armastan ma küll. Teeme sellest iganädalase traditsiooni. Muutsin seetõttu isegi veidi kava, tegelikult tõstsin päevi ringi. Vahetan pühapäevase 3-4 km kõndimise kolmapäevaga ära. Veedan sõbrannaga kvaliteetaega, viime end üksteise eludega kurssi, lihtsalt tavapärasest veidi tervislikumalt.
Neljas: Run/Walk 3.3km. Pääskülas
Reede on puhkepäev!
Laupäeval: Run/Walk 4.9 km. Jooksin Pääskülas 6 km. Ja mul oli täitsa tore. Selle 6 kilomeetri peale oli umbes 3 lugu, mille kõndisin. No mis sa teed, kui enam joosta ei jaksa!? Aga mul oli täitsa tore! WTF?
Pühapäeval: cross training - ehk ujumine, jooga, ratas vms, 30 minutit. Sellega ma saan isegi hakkama, sest ujuda mulle meeldib, vajadusel joogatan ka. Aga noh, kuna olin maal, siis tegelikult jäi trenn ära. Piinlik, aga mis siin ikka vabandada. Tegelikult rassisin terve nädalavahetuse emal aias, pärast oli tunne küll nagu oleks tublisti trenni teinud, aga see vist tegelikult ei lähe arvesse.
Ja saigi esimene nädal läbi! Noh, kõik käed-jalad on alles, isegi ville pole. Tundub, et polegi nii hull. Samal hetkel tuleb meelde, et 13 nädala pärast peaksin JOOKSMA (!) 21.1 kilomeetrit. See mõte toob liblikad kõhtu ja süda läheb pahaks. Hetkel veel on tunne, et never-ever ei suuda.
Aga nädalaga on muutunud see, et olen enda suhtes palju sõbralikum. Saan iseendaga veidi paremini läbi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar